Teemaks on vabadus

Mihheil Saakashvili
Raphael Glucksmann

TEEMAKS ON VABADUS

Tegemist on intervjuu vormis ülesehitataud raamatuga. Ajakirjanik Raphael küsitleb
Mihheil Saakashvilit. Gruusia president räägib alguses tulistest augustisündmustest 2008, raamatu edenedes ka Gruusia Nõukogude Liidu järgsest ajast ja poliitilistest valikutest.
Refereerin ja tsiteerin raamatust (minu jaoks) kõige olulisema.

Raphael Glucksmann: Palun kirjeldage sündmuste käiku, mis sundis teid 8.augustil 2008 ründama.
Mihheil Saakashvili: Meil on lindistused Osseedi piirivalvurite mobiilivestlusest oma ohvitseridega, kus nad kirjeldavad 7.augusti öösel kell 3.52 kuidas Vene väed ja tankid sisenevad Roki tunneli kaudu Gruusiasse /.../ See info on väga oluline, kuna muudab täielikult sõja stsenaariumit - enam pole tegu Gruusia "läbimõtlemata" rünnakauga, millele järgnes venelastepoolne "liialdatud reaktsioon", vaid tegu on Moskva armee selge ja otsese sissetungiga iseseisvasse riiki, millele järgnes Gruusia vasturünnak.

R: Kuid siiski levisid üle kogu maailma pildid Tshinvalit pommitavast Gruusia kahuriväest, mis andis venelastele võimaluse teid "genotsiidis" süüdistada ning õigustada Moskva konflikti sekkumist.
M: Me ei pommitanud Tshinvalit vaid ühte linnaosa, kus asusid meid pidevalt pommitavad raketipatareid. Suur osa linna purustamisest toimus pärast meie vägede linna sisenemist, kui vene väed meie mehi lauspommitasid /.../ Kaotasime infosõja kohe alguses. Venelased valmistasid sõda pikalt ette, seega oli neil aega meedia ja rahvusvaheliste võimukandjate tarvis välja mõelda suurepärane lugu: sõda alustasid grusiinid ja venelased sekkusid, et peatada "genotsiid".

Siia vahele paneks väikese ülevaate Lõuna-Osseetia ja Abhaasia kohta:

LÕUNA-OSSEETIA: Stalin rajas uue riigi nimega Lõuna-Osseetia. Ta lootis, et Gruusia territooriumi keskele eraldi ala luues suudab ta grusiine paremini kontrollida.

ABHAASIA: Tegemist on rahvaga, kellel on selgelt eristuv identiteet. Enne 1990ndate aastate sõda oli see regioon suures osas grusiinide poolt asustatud. Siis aga toimus totaalne etniline puhastus - 250 000 kohalikku grusiini sunniti lahkuma. Anda Abhaasiale iseseisvus tähendaks heakskiitu etnilisele puhastusele.

Raamatust tooksin välja veel Saakashvili ülestõusu Sevardnadze ja tema poliitika vastu.

2.novembril 2003 toimusid Gruusias valimised. Läbi valimispettuste võitis Eduard Sevardnadze, kuid seepeale pani Saakashvili kokku ülestõusu kava. Idee oli panna kogu maa Thbilisi suunas liikuma. Inimesed võtsid üleskutse vastu ja liitusid oma autode, traktorite ja bussidega. Tekkis tohutu pikk kolonn. Thbilisis võeti neid vastu kui vabastavat armeed. Kohalikud elanikud tõid meeleavaldajatele omaalgatuslikult süüa-juua, tekke ja kampsuneid.
Eduard Sevardnadze pidi 22.novembril parlamendis sõna võtma ning kuulutama välja uue parlamentaarse sessiooni alguse, sellega oleks ta eiranud suurt valimispettust. Ülestõusu juhid otsustasid siseneda parlamenti. Näitamaks, et nad ei ole relvastatud tekkis idee osta 200 roosi, ning jagade need meeleavaldajate vahel, ning selle järgi sai revolutsioon ka nime - ROOSIDE REVOLUTSIOON. Siis liiguti parlamendi suunas ning meeleavaldajad astusid parlamendisaali sisse hetkel, kui Sevardnadze oli just uue parlamendisessiooni algust välja kuulutamas. Ülestõusjate nõudel "astu tagasi" lahkus Sevardnadze vastuhakuta ning järgmisel päeval teatas avalikult, et on nõus tagasi astuma.

MÕTTEID RAAMATU PÕJAL JA GRUUSIAST VÄLJASPOOL RAAMATUT:

On selline naljakas või võõras rääkida Gruusiast, kui Euroopa riigist. Kui kaardilt vaadata, siis Gruusia naaber on näiteks Tsetseenia ja Aserbaidzaan. Ihii- Tsetseenia - Euroopa riik!! või mitte...
Ega Euroopa Liidu tippmõtlejadki pole paika pannud Euroopa piire, vaid pigem pidanud oluliseks muud. Põhimõtteliselt saavad olla Euroopa Liidu liikmed need, kes austavad Euroopalikke väärtusi ja töötavad selle nimel, et riigis oleks püsiv demokraatia, sõnavabadus, inimõigused, jätkusuutlik majandus jne. Seega Euroopa riik saab olla riik, kes asetseb geograafiliselt Euroopa ümbruses ja jagab euroopalikke väärtusi.
Saakashvili vihjab oma raamatus, et Euroopa vanad liikmed justkui võõrastavad gruusiat ja paremad suhted on USAga. Olen mõelnud, et põhjus võib olla ka selline rassistlikku laadi - nad näevad välja sellised kongus ninadega araablased - seega kahtlased. Ja veel Gruusia seondub pigem idamaadega, Aasiaga, et siis ühinegu mingi aasiamaade ühendusega... Kui nüüd süüvida Gruusia püüdlustesse, grusiinide tublidusse
ja soovi jagada Euroopa väärtusi, mitte Aasia omi, siis on selline põlgav suhtumine väiklane. Mis saaks olla veel toredam, kui Nõukogude korra vintsutustest pääsenud kaunis ja omapärane riik muutuks demokraatlikuks ja kaasaegseks Euroopalike väärtustega maaks? Kohutavalt kahju, et Gruusiale pani jala ette Venemaa - väga kahju. Miks küll Osseedid ja Abhaasia rahvas armastab nii väga Moskvat? Miks nad ei püüa ühist keelt leida Gruusiaga? Mis saaks olla riigi jaoks parem, kui demokraatia tee, tee mida mööda Gruusia kavatseb astuda? Küll tahaks teada kuidas näevad olukorda Abhaasia kirjanikud või Lõuna-Ossetia intelligents? Hetkel tuleb pähe vaid see, et neil puudub vabadus rääkida võibolla sellepärast polegi nendest midagi kuulda??